... ...
 

Proosa

"Üürileping oli tehtud teie emaga, nagu preili isegi teab, oh, küll on kurb sellest nüüd kõnelda, kui preilil on niikuinii palju muret, aga me ei saa praegu teha uut lepingut preili nimele. Poeg võttis naise ja tal on korterit vaja. See on küll kurb, aga küllap ühele inimesele ikka korteri leiab ja mina küll annan soovituse, preili võib mind soovitajaks üles anda, kui seda vaja on, võin anda kirjaliku soovituse, ükskõik kuidas. See on muidugi ebameeldiv, aga küllap preili oli sellega arvestanud, mina ei oleks nüüd kuidagi tahtnud selle asjaga tulla, aga hiljemalt jõuluks peaks noorpaar oma kodu korda saama ja detsembri keskpaigani on just üle noatera see kolm kuud, mis seaduse järgi on veel lubatud sees elada."
Irja oli kuulanud peaaegu ükskõikselt, ükstaspuha, mingu kasvõi korter kah, ta tundis, et on hingeliselt ka selleks valmis. Nüüd hakkas ta siiski nagu virguma: kuhu? aga kõik asjad? ja kass? (lk 6-7)
  • Korteriperenaine pakkus talle saabumiskohvi. Irja oli väsinud ja vaikne, aga naine seda jutukam. Irja sai kuulda, et ta on apteekrilesk ja et tal oli möödunud talvel olnud infarkt, seepärast ta ei tahtnud lisamuresid, näiteks see üüriliste asi oli selline, kus pidi olema väga hoolikas, keda võtta. Sest kui teed vale valiku, siis oled omadega sees, tänapäeval kipub nii olema, et üürnikul on ülevõim, tema võib kaevata siia ja sinna ja lausa häbematuks muutuda. Aga kellele korteriomanik saaks kaevata? Teda peetakse nülgijaks, vereimejaks, kuigi kes siis üüriliste pidamisest kasu saab. (lk 23)




  Go to top  

This article is issued from web site Wikiquote. The original article may be a bit shortened or modified. Some links may have been modified. The text is licensed under "Creative Commons - Attribution - Sharealike" [1] and some of the text can also be licensed under the terms of the "GNU Free Documentation License" [2]. Additional terms may apply for the media files. By using this site, you agree to our Legal pages [3] [4] [5] [6] [7]. Web links: [1] [2]