... Tuskulėnai mõis on endine mõis Leedus Vilniuses Žirmūnai vallas Tuskulėnai asumis. Mõisakompleks asub Nerise kaldal aadressidel Žirmūnų g. 1F ja 1N....
 

Mõisa häärber

Tuskulėnai mõis (leedu Tuskulėnų dvaras) on endine mõis Leedus Vilniuses Žirmūnai vallas Tuskulėnai asumis. Mõisakompleks asub Nerise kaldal aadressidel Žirmūnų g. 1F ja 1N.

XVI sajandi keskpaiku rajas Zygmunt II August piirkonda sihtotstarbelise riigimõisa, mille eesmärgiks oli Vilniuse linnuse ülalpidamine. Seda Derevnictva mõisa nime kandvat majapidamist haldasid parunid: Tiesenhausenid, Pacid, Rudaminad ja Wołłowiczid. Pargi territooriumilt on leitud mitmeid lohke, mis on jäljed selle perioodi majapidamistegevustest (ühest lohust on leitud jälgi keraamikast, teises loomapidamisest)

XVIII sajandil jagati see mõis mitmeks väiksemaks üksuseks. Nii kujunes ka Tuskulėnai mõis. Selle ala esimesteks omanikeks olid Peeter-Pauli kiriku juures tegutsevad Lateraani kanoonikud, kes andsid oma majapidamisele ladinapärase nime Tuskulanum, millest tulenes leedupärane Tuskulėnai. Tsaariajal muudeti sealne valdus mõisaks ja anti eraomandisse.

Sealse häärberi lasi tõenäoliselt aastal 1825 püstitada Vilniuse kindralkuberner Aleksandr Rimski-Korsakov. Hoone projekteeris arhitekt Karol Podczaszyński. Hiljem kuulus mõis seltsitegelasele Julijanas Titijusele, kes andis välja kirjandusajakirja Athenaeum. Tol perioodil muutus mõis kohalike boheemlaste kooskäimispaigaks, seal viibisid sageli helilooja Stanisław Moniuszko ja kirjanik Józef Ignacy Kraszewski. Mõisa maad liideti Vilniuse linnaga aastal 1829.

Hiljem kuulus mõis Melentjevitele, lõunapiirkonda rajas polkovnik A. Lossev oma villa, mistõttu mõisa hakati kutsuma Losiuvkaks. Teise maailmasõja eel kuulus mõis Valiczkitele, aastal 1942 oli omanikuks poolakas Antonowiczi pere. Mõisas elas sõja ajal juuditar Bronislava Malberg ja Zalmen Kurgani pere (samuti juudid). Juulis 1944 mõis riigistati.

Aastani 1047 paiknes sealsetes hoonetes MGB Leedu keskvangla. Seal hukati Vilniuse piiskop Vincentas Borisevičius ja sõjaväelane Jonas Noreika. Kokku maeti sealsetesse massihaudadesse 613 isikut, nende seas vastupanuliikumises osalejaid, Armija Krajowa võitlejaid, nõukogudevastases ülestõusus osalejaid. Teiste seas hukati seal ka üks eestlane.[1]

2002. aastal rajati parki memoriaalkompleks, 2004. aastal valmis kabel-kolumbaarium. Mõisakompleksist on säilinud Valiczkite villa, häärber, kontorihoone ja Püha Teresa kabel.[2]

Häärber asub aadressil Žirmūnų g. 1F. Tegemist on nelinurkse põhiplaaniga klassitsistliku hoonega. Keskosa on kahekorruseline, lisaks on seal mansardkorrus, tiivad on ühekorruselised. Põhjapoolse osa all asub kelder. Ruumid on kavandatud osalt anfilaadina, osalt koridoride ümber. Põhja- ja lõunafassaadidel on kolmnurkse frontooniga mezzanino'd. Idaküljel on poolringikujuline terrass, seal ja hoone põhjaküljel asuvad ka metallist piirdega rõdud. Idafassaadi kaunistab reljeef, millel on kujutatud kaht vappi hoidvat inglit. Ka on sealse frontooni kohal skulptuurid "Diana", "Juno" ja "Venus".[3]

Samal aadressil asub ka kontorihoone. Hooned restaureeriti aastail 2005–2008, projekti autoriks oli Gražina Kirdeikienė. Tegemist on kahekorruselise hoonega, mille lõunaküljel on eenduv osa. Eenduvat osa ehib kolmnurkse frontooniga mezzanino, ka kaunistavad hoonet nišid.[4]

Ka asub sellel aadressil kabel, mis rajati aastal 1931. See restaureeriti samuti aastail 2005–2008, tööd kavandas Asta Meškauskienė. Väikese ühekorruselise hoone katusel on pisike betoonist tornike, mille tipus on massiivne metallist rist. Edelaküljel on kahe betoonist sambaga portikus. Hoones asub kahe tiivaga betoonist altar, kagu ja loodeküljel asuvad skulptuurirühmad, mis kujutavad inglite päid.[5]

Aadressil Žirmūnų g. 1N asub aastal 1866 rajatud villa. 1928. aastal hoone remonditi, seal elasid Valiczkid. Tegemist on T-kujulise põhiplaaniga hoonega, millel on üks korrus. Kirdeosa all asub kelder.[6]

Viited





  Go to top  

This article is issued from web site Wikipedia. The original article may be a bit shortened or modified. Some links may have been modified. The text is licensed under "Creative Commons - Attribution - Sharealike" [1] and some of the text can also be licensed under the terms of the "GNU Free Documentation License" [2]. Additional terms may apply for the media files. By using this site, you agree to our Legal pages [3] [4] [5] [6] [7]. Web links: [1] [2]