Poola riigi ametlik nimi aastail 1952-1989 ... napäeva Poola Vabariigi eelkäija. Lõpuaastatel elas riigis umbes 37,9 miljonit inimest, seega oli Poola RV Euroopa ja Idabloki suuruselt teine kommunistlik riik. Tegu oli marksist-leninistliku unit...
 

Poola Rahvavabariik


Polska Rzeczpospolita Ludowa
1947–1989
Valitsusvorm Sotsialistlik marksist-leninistlik de facto üheparteiline unitaarriik
Sõjaväehunta (1981–1983)
Esimene sekretär ja juht Bolesław Bierut (esimene, 1947–1956)
Mieczysław Rakowski (viimane, 1989–1990)
Riiginõukogu juht Bolesław Bierut (esimene, 1947–1952)
Wojciech Jaruzelski (viimane, 1985–1989)
Pealinn Varssavi
Religioon Katoliiklus (de facto)
Riigiateism (de jure)
Pindala 312 685 km²
Rahvaarv 37 970 155 (1989)
Ajalugu ja sündmused
19. veebruar 1947 Väike põhiseadus
16.–21. detsember 1948 Poola Ühendatud Töölispartei asutamine
4. juuni – 30. detsember 1989 Demokraatia taastamine
veebruar 1990 Poola Ühendatud Töölispartei lõpetamine
9. detsember 1990 Poola RV lõpp
Riigikeeled Poola keel
Rahaühik Poola zlott (PLZ)
Hümn "Mazurek Dąbrowskiego"
("Poola ei ole veel kaotatud")
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg (UTC+1)
Kesk-Euroopa suveaeg (UTC+2)
Rahvusvaheline
suunakood
+48
Eelnev Järgnev
Rahvusliku ühtsuse ajutine valitsus Poola Vabariik

Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija. Lõpuaastatel elas riigis umbes 37,9 miljonit inimest, seega oli Poola RV Euroopa ja Idabloki suuruselt teine kommunistlik riik.[1] Tegu oli marksist-leninistliku unitaarriigiga, mis kuulus ka Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Suurimad linnad olid pealinn Varssavi, tööstuslinn Łódź ning sümboolne kultuuripealinn Kraków. Poola RV piirnes põhjas Läänemerega, idas Nõukogude Liiduga, lõunas Tšehhoslovakkiaga ning idas Ida-Saksamaaga.

Poolas kehtis aastatel 1952–1989 kommunistlik režiim, mis kehtestati, kui Punaarmee vallutas riigi teise maailmasõja ajal Saksa okupatsiooni alt enda kontrolli alla. Riigi ametlik nimi aastatel 1947–1952 oli 1947. aastal kehtima hakanud ajutise Väikese põhiseaduse järgi Poola Vabariik (Rzeczpospolita Polska). [2] [3] [4]

Nimekuju "Rahvavabariik" võeti vastu 1952. aasta põhiseadusega. Nagu teisedki Idabloki riigid (Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Albaania) oli Poola RV Nõukogude Liidu satelliitriik, kuid ei kuulunud NSVL-i koosseisu.

Poola Rahvavabariik oli üheparteiriik, mida iseloomustas pidev sisemine püüdlus demokraatia poole. Põhiline poliitiline jõud oli Poola Ühendatud Töölispartei, mis tegi riigist ametlikult sotsialistliku riigi. Poola oli teistest Idabloki riikidest liberaalsem. Kogu enda eksistentsi vältel räsisid Poolat majandusraskused ja sotsiaalne ebastabiilsus. Riigi rahvas lõhenes partei toetajateks, partei oponentideks ja poliitikavälisteks inimesteks. Hoolimata sellest saavutati Poola Rahvavabariigi ajal nii mõndagi märkimisväärset: paranesid üldised elutingimused, toimus kiire linnastumine ning kõikidel kodanikel oli ligipääs haridusele ja tervishoiule. Sündimus oli kõrge ning riigi rahvaarv pea kahekordistus aastatel 1947–1989. Partei suurimad saavutused olid teises maailmasõjas hävinud Varssavi ülesehitamine ja kirjaoskamatuse väljatõrjumine.[5] [6]

Relvajõudude põhiline haru oli Poola Rahvaarmee, lisaks olid riigis sees Nõukogude armee väeüksused. Poola Rahvavabariigis tegutses salapolitsei UB/SB, mis sarnanes Ida-Saksamaa Stasile ja Nõukogude KGB-le. Ametlik politseiüksus, mis vastutas nt meeleavalduste vägivaldse mahasurumise eest, nimetati Kodanike Miilitsaks. Miilitsa eriüksus ZOMO suhtus kommunistide kriitikutesse karmilt: meeleavaldajaid koheldi vägivaldselt, opositsiooniliidreid vahistati ning režiimi poolt tapeti kokku vähemalt 22 000 inimest.[7] [8] Selle tulemusel oli Poola vanglates palju kinnipeetavaid, kuid kuritegevust oli rekordvähe.[9]

Viited

  1. "What Was the Eastern Bloc?". Vaadatud 9. juuli 2018. 
  2. Internetowy System Aktow Prawnych (2013). "Small Constitution of 1947" [Mała Konstytucja z 1947] (PDF direct download). Original text at the Sejm website. Kancelaria Sejmu RP. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuni 2015. Vaadatud 21. veebruar 2015. 
  3. Rao, B. V. (2006), History of Modern Europe Ad 1789-2002: A.D. 1789-2002, Sterling Publishers Pvt. Ltd.
  4. Marek, Krystyna (1954). Identity and Continuity of States in Public International Law. Librairie Droz. lk 475. ISBN 9782600040440. 
  5. "30 procent analfabetów... - Retropress". retropress.pl. Vaadatud 9. juuli 2018. 
  6. "analfabetyzm - Encyklopedia PWN - źródło wiarygodnej i rzetelnej wiedzy". encyklopedia.pwn.pl. 
  7. "Urząd Bezpieczeństwa Publicznego - Virtual Shtetl". sztetl.org.pl. Vaadatud 9. juuli 2018. 
  8. Rummel, R. J. (1997). Statistics of democide: genocide and mass murder since 1900. Charlottesville, Virginia: Transaction Publishers.
  9. Daems, Tom; Smit, Dirk van Zyl; Snacken, Sonja (17. mai 2013). European Penology?. Bloomsbury Publishing. ISBN 9781782251309. Vaadatud 9. juuli 2018 Google Books vahendusel. 

Kirjandus

Välislingid





  Go to top  

This article is issued from web site Wikipedia. The original article may be a bit shortened or modified. Some links may have been modified. The text is licensed under "Creative Commons - Attribution - Sharealike" [1] and some of the text can also be licensed under the terms of the "GNU Free Documentation License" [2]. Additional terms may apply for the media files. By using this site, you agree to our Legal pages [3] [4] [5] [6] [7]. Web links: [1] [2]