... (...) on karistusseaduse üheks kehtivuspiiriks. Kokku on karistusseadusel kolm kehtivuspiiri ehk -mõõdet: ajaline, ruumiline ning isikuline. Ajalise kehtivuse alused kehtestab Eesti karistusseaduse...
 

Ajaline kehtivus (...) on karistusseaduse[1] üheks kehtivuspiiriks. Kokku on karistusseadusel kolm kehtivuspiiri ehk -mõõdet: ajaline, ruumiline ning isikuline.[2] Ajalise kehtivuse alused kehtestab Eesti karistusseaduse § 5, mille lõike (lg) 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.[1] Õiguses on nõutud, et tegu tuleb hinnata teo ajal kehtinud seadusele vastavalt[3] – isikul on alust eeldada, et teo toimepanemise hetkel käitub ta normikohaselt ning ka tema käitumist hinnatakse taoliselt ka edaspidi.[4]

Kergem karistusseadus

...

Raskem karistusseadus

...

Seaduse muutumise aeg

...

Konkreetne käsitlusviis

...

Seaduse kehtestamine ja tühistamine

...

Süüteo aeg

...

  1. 1 2 Karistusseadustik¹. – RT I, 21.05.2021, 9.
  2. Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 134. 
  3. Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 135. 
  4. K. Merusk jt. (1999). Õigusriigi printsiip ja normitehnika. Tartu: Eesti Õiguskeskus. Lk 85. 




  Go to top  

This article is issued from web site Wikipedia. The original article may be a bit shortened or modified. Some links may have been modified. The text is licensed under "Creative Commons - Attribution - Sharealike" [1] and some of the text can also be licensed under the terms of the "GNU Free Documentation License" [2]. Additional terms may apply for the media files. By using this site, you agree to our Legal pages [3] [4] [5] [6] [7]. Web links: [1] [2]